4 aastat 8 kuud

Enne algavat lasteaia hooaega teen väikese vaheraporti, et hiljem oleks võimalik meenutada.

Hindrik kaalub umbes 20 kilo, pikkust oli eelmisel kuul 111 cm. Jalanumber on 27-28 kandis.

Jutukas laps, armastab mõttelõnga veeretada ja loogilisust otsida. Kui on väsinud, siis võib tema leebe iseloom ootamatult kangeks muutuda (ei tea jah, kust see küll tulnud on?).

Mõned killud 2011. aastast:

„Emme, kuidas on vene keeles „kapp“?“

„Škaf.“

„Aga rootsi keeles?“

„Ei tea.“

„Aga kuidas on inglise keeles „tass“?“

„Kapp.“

Kotta, Kotastell ja Entsu on Hindriku 3 väljamõeldud sõpra – esimene oli Kotta, juba sellest ajast, kui rääkima hakkas.

Täna oli jutt, et nad on kõik surnud, nad viidi surnuaiale ja neile pandi muld peale. Lilled olid ka ja kivi, millel olid mõmmid. Ruut oli ka ümber, et keegi neile peale ei astuks.

Juunis: „Entsu teeb väga huvitavat tööd. Ta teeb puhkepäevad korda. Ta teeb meie elud korda. Ta on meie kõige parem sõber.“

Väljamõeldud sõpradele lisandus veel Empu.

„Ma olen kogu aeg rõõmus, aga ma ei taha olla. Suu tahab naerda, aga mina ei taha“ (jutt mp3-playerit kuulates).

„Ma ei taha vanameheks saada. Ma tahan seda om aastatele öelda.“

„Ma ei jaksa miljardsajani lugeda, mu pea läheb higiseks.“

„Emme, sa pead mulle midagi ütlema, aga sa ei tohi teada, mis see on.“

„Kas kitsest kasvab põder? Kui talv tuleb, siis ma tahan minna ja põdrale pai teha. Põder elab põhjanabal.“

Hoidised

"Kosmos" on loomulikult vana hea retro punase sõstra želee/marmelaad.
"Õunamoos" on valmistatud kaneeli ja ingveriga.
Moosikeetmine kujunes välja täiesti ootamatult. Läksime naabrinaise Margitiga end ületades tuulisesse Kalamajja tervislikule jalutuskäigule, mille käigus selgus, et Magritil oli marju üle ja mul oli kööginurgas õunakott iga kell plahvatamas.

Hetkeseis

Hindrik kaalub praegu 15,5 kg ja on 97,5 cm pikk. Peale veebruarikuist adenoidioppi on tal nüüd kahjuks arstipaanika. Ma ei kiida seda heaks, et lapsele öeldakse, et mängime nüüd toredat voodiga sõitmise mängu ja siis võõrad tädid veavad ta voodiga lifti, sõidutavad kuhugi ja hakkavad teda nõeltega sorkima. Tõenäoliselt hoiti teda ikka kinni ka, et ta ei rabeleks. Ema jäeti lifti ukse taha. Ei meeldi mulle see asi :(
Nii tehakse Tallinna Laspehaiglas Mustamäel.
Nüüd läheb Hindrik hüsteeriasse, kui tal palutakse näiteks selili heita, et jala pealt pulssi mõõta jne. Eks ma kinnitan talle, et enam ei juhtu nii, nagu haiglas ja hoian pöialt, et see paanika mingi hetk lõpeb.


Sõnad

Võtmed kõlisevad on Hindriku keeles võtmed kilksutavad.


Mängud

Peitusemäng käib nii, et mina pean end ära peitma ja silmad kinni panema. Siis Hindrik tuleb ja leiab mind üles ja helistab kellukest. Siis pean silmad avama ja jube põnev on.

Teine mäng on "Öökull ja Kummitus". See käib nii, et kustutame kõik tuled ära ja poeme koos teki alla peitu. Oleme kordamööda kummitus/öökull. Siis kolime teise teki alla jne.

Täna tuli H teisest toast, avas hoogsalt ukse ja ütles, et tahab olla raketiputukas. Ma küsisin, et kas kusagil multikas on selline, ta ütles, et jah, tema multikas on selline. Ta tahab raketiga sõita üles lambi poole.

Vestluseid

Hindrik (2,9) mainis hetkel kostuvat laulu ja ütles, et ta ootab seda lugu. Küsisin, mismoodi ta seda lugu ootab, Hindrik vastas: "Aeglaselt."

***

Raske päev, mina pinges ja närviline. Koristan ja lappan 5. kord sahtlist väljarebitud voodipesu kokku, kui elevil Hindrik ilmub toa uksele ja ütleb, et väike kauss on nüüd teetassis (tee sees muidugi). See on juuksekarv kaameli selgroole ja ma plahvatan:
"Ma ei taha sellest midagi teada. EitahaeitahaEITAHA!"
Hindrik tardub hetkeks ja küsib siis väriseva häälega:
"Kas ma meeldin sulle?"
Mul hakkab häbi ja ütlen talle, et muidugi meeldib.
Hindrik küsib ikka veel väriseva häälega:
"Kas sa ei taha mind?"
Siis hakkab mul ikka eriti häbi, nabin ta sülle ja räägin, et ikka tahan jne ja palun vabandust närvitsemise pärast.

***

Jalutame novembriõhtul õues, Hindrik on mul süles.
Hindrik nukralt: "Ma tahan kurb olla..."
Mina: "Miks? Mis sind kurvaks teeb?"
H: "...Juuksed..."
M: "Mis? Minu juuksed või?"
H: "Mhmh... Kas sinu juuksed on punased?"
M: "Eee... võib-olla mingi varjund... Pigem pruunid."
H (juba reipamalt): "Minu juuksed on kollased."

Paha tuju

Hindrik on üsna mõistlik laps. Eks ta muidugi ignoreerib mind mõistlikkuse piirides ja venitab kummi vahest nagu jaksab. Kui solvub, siis laseb end lihtsalt vaikselt ent dramaatiliselt longu, mõnikord langeb väga ettevaatlikult põrandale ka. Harvad pole siiski ka sellised juhtumid:

Täna päevaunest ärkas Hindrik kiusakas meeleolus, saatsin ta kotile tagasi ja ütlesin, et nii küll üles ei ärgata. Siis võtsin talt veel autode kaardipaki käest ära, sest ta rebis sellel pakendi katki ja ütlesin, et ta on liiga noor selle mängu jaoks. Selle peale tal tuju nüüd küll paremaks ei läinud :) Tuli mulle sülle puhisema ja pahisema, kurtis, et tal on paha tuju ja ta tahaks midagi visata. Väga kena temast :)

Ma soovitasin, et rebigu mingi paber katki ja visaku tükid maha. Pakkusin talle paari arvet. Esimese arve poole peal oli tuju juba jumalast hea.

Hiljem oli tegelane liiga energiline - makil punn põhjas, telekal punn põhjas, ise tuuseldas edasi-tagasi nende vahet ja hüppas diivani peal ning mullegi kukile ja sülle. Kupatasin ta veidi pahasena teise tuppa, et olgu seal, kuni normaalseks muutub. Hindrik läks vastumeelselt, sulgedes enda järel hoolikalt ukse. Paari minuti pärast tuli mingi raamatuga teisest toast ja teatas, et ta on nüüd normaalne. Ongi.

Killud

Täna hommikul ronis Hindrik mulle kaissu ja ütles "Keeda putru". Hakkab pihta.

Eile vaatas Hindrik baby.tv-d: "Näe, see on sild. Rong sõidab üle sildi."

Hindrik ütles: "Need on ujumispüksid. Kala omad. Kalal on pepu." Selge see, püksid tõmmatakse ju üle taguotsa ja kalad ju ujuvad.

Hindrik vannis: "See on dušš. Dušiga saab pesta. Siuke lugu siis."

Noppeid

Hindrik süveneb rääkimise ja loogika põnevasse kunsti. Toon ajaloo huvides välja paar seika.

Maal, vanavanematel külas

Käisime H-ga külavahel jalutamas. Kägu kukkus metsas. Tegime selgeks, et see on kägu, kes kukub. Hindrik jäi tee peale kannatlikult seisma. Ma varsti küsisin, et miks sa seisad? H vastas, et kägu tuleb varsti. Ilmselt nad mängisid H arust käoga siis peitust.

Toas küsisin Hindrikult üles, kes tegi metsas "kuku-kuku", Hindrik jäi mõttesse. Mõtes veidi ja ütles: "Jaanalind". Kui segaduse ära klaarisime, ütles H: "Kägu ei tule."

***

Nägime autosõidu ajal tee ääres heinamaal lehmi. Hindrik ütles, et loomaaias oli lehm.

***

Vanaema juures jalutasime õues, näitasin H-le toonekurepesa ja lindu ennast ka seal sees. Hindrik oli rõõmus ja läks kaelkirjakut otsima võilillede sekka , iseenesestmõistetavalt. Ma ei hakanud teda eriti pidurdama ka.

Pärast sõitsime toonekure pesast mööda ja H teatas kõikidele, et see on toonekurgi kodu.