Hindrik loendab varbaid: üks (üks), neli. Kaks tuleb ka vahest, kolm üliharva ja viis ei iial.
Õhtul arutab õrna häälega oma elevanti:
"Silm. Teine ka silm. Palju silma!"
"Nina. Koll."
"Suu." (musitab)
"Kovv (kõrv). Teine ka kovv. Palju!"
No ja siis muidugi kallistab, sest Hindrik on kõva kallistaja. Käime mõnikord Kaubamajas lasteosakonnas, seal tervitab Hindrik kõiki mõmmisid ja notsusid ja Lottesid kallistusega, nagu armsaid sugulasi.
"Palju" on viimasel paaril päeval tal lemmiksõna.
Huvitav, et ta täpitähti ei suuda hääldada. Selle kohta on kindlasti teooria. No umbes selline, nagu kuulsin veregruppide kohta: "0" tähendab "old" ja on vanim veregrupp, AB aga noorim. Võib-olla on täpitähed ka siis noorimad?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar