Hetkeseis

Hindrik kaalub praegu 15,5 kg ja on 97,5 cm pikk. Peale veebruarikuist adenoidioppi on tal nüüd kahjuks arstipaanika. Ma ei kiida seda heaks, et lapsele öeldakse, et mängime nüüd toredat voodiga sõitmise mängu ja siis võõrad tädid veavad ta voodiga lifti, sõidutavad kuhugi ja hakkavad teda nõeltega sorkima. Tõenäoliselt hoiti teda ikka kinni ka, et ta ei rabeleks. Ema jäeti lifti ukse taha. Ei meeldi mulle see asi :(
Nii tehakse Tallinna Laspehaiglas Mustamäel.
Nüüd läheb Hindrik hüsteeriasse, kui tal palutakse näiteks selili heita, et jala pealt pulssi mõõta jne. Eks ma kinnitan talle, et enam ei juhtu nii, nagu haiglas ja hoian pöialt, et see paanika mingi hetk lõpeb.


Sõnad

Võtmed kõlisevad on Hindriku keeles võtmed kilksutavad.


Mängud

Peitusemäng käib nii, et mina pean end ära peitma ja silmad kinni panema. Siis Hindrik tuleb ja leiab mind üles ja helistab kellukest. Siis pean silmad avama ja jube põnev on.

Teine mäng on "Öökull ja Kummitus". See käib nii, et kustutame kõik tuled ära ja poeme koos teki alla peitu. Oleme kordamööda kummitus/öökull. Siis kolime teise teki alla jne.

Täna tuli H teisest toast, avas hoogsalt ukse ja ütles, et tahab olla raketiputukas. Ma küsisin, et kas kusagil multikas on selline, ta ütles, et jah, tema multikas on selline. Ta tahab raketiga sõita üles lambi poole.

Vestluseid

Hindrik (2,9) mainis hetkel kostuvat laulu ja ütles, et ta ootab seda lugu. Küsisin, mismoodi ta seda lugu ootab, Hindrik vastas: "Aeglaselt."

***

Raske päev, mina pinges ja närviline. Koristan ja lappan 5. kord sahtlist väljarebitud voodipesu kokku, kui elevil Hindrik ilmub toa uksele ja ütleb, et väike kauss on nüüd teetassis (tee sees muidugi). See on juuksekarv kaameli selgroole ja ma plahvatan:
"Ma ei taha sellest midagi teada. EitahaeitahaEITAHA!"
Hindrik tardub hetkeks ja küsib siis väriseva häälega:
"Kas ma meeldin sulle?"
Mul hakkab häbi ja ütlen talle, et muidugi meeldib.
Hindrik küsib ikka veel väriseva häälega:
"Kas sa ei taha mind?"
Siis hakkab mul ikka eriti häbi, nabin ta sülle ja räägin, et ikka tahan jne ja palun vabandust närvitsemise pärast.

***

Jalutame novembriõhtul õues, Hindrik on mul süles.
Hindrik nukralt: "Ma tahan kurb olla..."
Mina: "Miks? Mis sind kurvaks teeb?"
H: "...Juuksed..."
M: "Mis? Minu juuksed või?"
H: "Mhmh... Kas sinu juuksed on punased?"
M: "Eee... võib-olla mingi varjund... Pigem pruunid."
H (juba reipamalt): "Minu juuksed on kollased."