Vestluseid

Hindrik (2,9) mainis hetkel kostuvat laulu ja ütles, et ta ootab seda lugu. Küsisin, mismoodi ta seda lugu ootab, Hindrik vastas: "Aeglaselt."

***

Raske päev, mina pinges ja närviline. Koristan ja lappan 5. kord sahtlist väljarebitud voodipesu kokku, kui elevil Hindrik ilmub toa uksele ja ütleb, et väike kauss on nüüd teetassis (tee sees muidugi). See on juuksekarv kaameli selgroole ja ma plahvatan:
"Ma ei taha sellest midagi teada. EitahaeitahaEITAHA!"
Hindrik tardub hetkeks ja küsib siis väriseva häälega:
"Kas ma meeldin sulle?"
Mul hakkab häbi ja ütlen talle, et muidugi meeldib.
Hindrik küsib ikka veel väriseva häälega:
"Kas sa ei taha mind?"
Siis hakkab mul ikka eriti häbi, nabin ta sülle ja räägin, et ikka tahan jne ja palun vabandust närvitsemise pärast.

***

Jalutame novembriõhtul õues, Hindrik on mul süles.
Hindrik nukralt: "Ma tahan kurb olla..."
Mina: "Miks? Mis sind kurvaks teeb?"
H: "...Juuksed..."
M: "Mis? Minu juuksed või?"
H: "Mhmh... Kas sinu juuksed on punased?"
M: "Eee... võib-olla mingi varjund... Pigem pruunid."
H (juba reipamalt): "Minu juuksed on kollased."