Hindrik on üsna mõistlik laps. Eks ta muidugi ignoreerib mind mõistlikkuse piirides ja venitab kummi vahest nagu jaksab. Kui solvub, siis laseb end lihtsalt vaikselt ent dramaatiliselt longu, mõnikord langeb väga ettevaatlikult põrandale ka. Harvad pole siiski ka sellised juhtumid:
Täna päevaunest ärkas Hindrik kiusakas meeleolus, saatsin ta kotile tagasi ja ütlesin, et nii küll üles ei ärgata. Siis võtsin talt veel autode kaardipaki käest ära, sest ta rebis sellel pakendi katki ja ütlesin, et ta on liiga noor selle mängu jaoks. Selle peale tal tuju nüüd küll paremaks ei läinud :) Tuli mulle sülle puhisema ja pahisema, kurtis, et tal on paha tuju ja ta tahaks midagi visata. Väga kena temast :)
Ma soovitasin, et rebigu mingi paber katki ja visaku tükid maha. Pakkusin talle paari arvet. Esimese arve poole peal oli tuju juba jumalast hea.
Hiljem oli tegelane liiga energiline - makil punn põhjas, telekal punn põhjas, ise tuuseldas edasi-tagasi nende vahet ja hüppas diivani peal ning mullegi kukile ja sülle. Kupatasin ta veidi pahasena teise tuppa, et olgu seal, kuni normaalseks muutub. Hindrik läks vastumeelselt, sulgedes enda järel hoolikalt ukse. Paari minuti pärast tuli mingi raamatuga teisest toast ja teatas, et ta on nüüd normaalne. Ongi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar